Loend riikidest, mille pealinn pole riigi suurim linn
Ilme
Siin on loetletud riigid, mille pealinn ei ole riigi suurim linn.
Riik | Pealinn | Rahvaarv | Suurim linn | Rahvaarv | Vahekord | Märkused |
---|---|---|---|---|---|---|
Austraalia | Canberra | 426 704 | Sydney | 5 312 163 | 12,6 | Canberra on olnud Austraalia pealinn aastast 1913, riigi parlament asus 1927. aastani Melbourne'is Victorias. |
Belize | Belmopan | 20 621 | Belize | 61 762 | 3,07 | Belize oli Belize pealinn aastani 1970. |
Benin | Porto-Novo | 264 320 | Cotonou | 761 100 | 3,4 | Cotonous asub valitsus ning see on seega riigi de facto pealinn. Mõlemad linnad asuvad samas linnastus. |
Boliivia | Sucre | 259 388 | Santa Cruz de la Sierra[1] | 1 453 549 | 7,1 | La Paz on de facto pealinn ja ning seal asub riigi valitsus. |
Brasiilia | Brasília | 3 039 444 | São Paulo | 12 252 023 | 4,25 | Brasília on planeeritud linn ning on riigi pealinn olnud aastast 1960. Rio de Janeiro oli Brasiilia pealinn aastatel 1763–1960. Brasília on riigi suuruselt viies linn ning suuruselt seitsmes linnastu. |
Burundi | Gitega | 41 944 | Bujumbura | 1 092 859 | 26.06 | Bujumbura oli pealinn aastani 2019. |
Kamerun | Yaoundé | 1 430 000 | Douala | 2 000 000 + | 1,4 | Yaoundé on Kameruni suuruselt teine linn. |
Kanada | Ottawa | 934 243 | Toronto | 2 731 571 | 3,08 | Toronto oli aastatel 1849–1852 ja 1856–1858 Kanada Provintsi pealinn. Mõned aastad oli Kanada de facto pealinn Kingston, kuid kui aastal 1841 hakati moodustama Kanada Provintsi, oli vaja ametlikku pealinna. Tekkis palju poleemikat, kuid kuninganna Victoria, keda toetas 3-hääleline häälteenamus, otsustas Ottawa kasuks.[2] |
Hiina | Peking | 22 000 000 | Shanghai | 30 484 300 | 1,39 | Peking on pärast Shanghaid ja Chongqingi Mandri-Hiina suuruselt kolmas linn. Chongqingi ametlikku rahvaarvu on arvestatud ka ümberkaudsete asulate elanikud, selle de facto rahvaarv on umbes 18 miljonit. |
Elevandiluurannik | Yamoussoukro | 200 659 | Abidjan | 4 348 000 | 21,7 | Abidjan oli pealinn aastani 1983. |
Ekvatoriaal-Guinea | Malabo | 187 302 | Bata | 250 770 | 10,34 | Pealinn Malabo on Ekvatoriaal-Guinea suuruselt teine linn. Tulevaseks pealinnaks ehitatakse Oyala linna. |
Gambia | Banjul | 31 301 | Serrekunda | 337 000 | 10,77 | |
India | New Delhi | 249,998 | Mumbai | 12 442 373 | 49,77 | New Delhi on osa Delhi linnastust, kus on kokku 21 753 486 elanikku (Mumbai linnastus on 20 748 395). |
Kasahstan | Nur-Sultan | 743 014 | Almatõ | 1,450,095 | 1.95 | Almatõ oli pealinn 1927–1997. Nur-Sultan kandis aastani 2019 nime Astana. |
Liechtenstein | Vaduz | 5109 | Schaan | 5806 | 1,14 | Mõlemad linnad kuuluvad samasse linnastusse. |
Mikroneesia | Palikir | 5000 | Weno | 13000 | 1,4 | Palikir on Mikroneesia suuruselt teine linn. |
Maroko | Rabat | 627 000 | Casablanca | 4 150 000 | 6,62 | Rabat on Maroko suuruselt seitsmes linn. |
Myanmar | Naypyidaw | 925 000 | Yangon | 4 346 000 | 4,7 | Yangon oli pealinn aastani 2006. Naypyidaw on de facto suures osas maapiirkond, mitte linn. |
Uus-Meremaa | Wellington | 215 100 | Auckland | 1 470 100 | 6,83 | Auckland oli pealinn aastatel 1841–1865 ning Russell aastatel 1840–1841. |
Nigeeria | Abuja | 778 567 | Lagos | 7 937 932 | 10,2 | Lagos oli pealinn aastani 1991. |
Pakistan[3][4][5] | Islamabad | 1 014 825 | Karachi | 14 910 352 | 14,69 | Karachi oli pealinn aastatel 1947–1958. Islamabad on osa palju suuremast Rawalpindi-Islamabadi linnastust. |
Belau | Ngerulmud | 271 | Koror | 11 200 | 41,32 | Koror oli pealinn aastani 2006. |
Filipiinid | Manila | 1 780 148 | Quezon City | 2 936 116 | 1,67 | Quezon City oli pealinn aastatel 1948–1976. Mõlemad linnad kuuluvad Manila linnastu piirkonda, Quezon City piirneb Manilaga kirdes. |
San Marino | San Marino | 4211 | Serravalle | 10 601 | 2,52 | |
Lõuna-Aafrika Vabariik | Pretoria | 2 345 908 | Johannesburg | 3 888 180 | 1,66 | Kaplinn (rahvaarv 3,5 miljonit) ja Bloemfontein (370 000) on vastavalt seadusandliku- ja kohtuvõimu pealinnad. |
Sri Lanka | Sri Jayawardenepura Kotte | 115 826 | Colombo | 642 163 | 5,54 | Colombo oli ametlik halduskeskus aastani 1982, kui sellest sai riigi kaubanduse keskus. |
Šveits | Bern | 138 041 | Zürich | 397 698 | 2,88 | Šveits on iseloomult detsentraliseeritud riik ning riigil tegelikult ei ole pealinna (nagu ka riigipead või peaministrit). Bernist sai 1848 parlamendi kahe koja kodulinn ning sellega ka "föderaalne linn". Tänapäeval on riigivõimu erinevad osad ka Lausanne'is (põhiliselt föderaalne ülemkohus), Zürich, Lucerne, Bellinzona ja St. Gallen. Aastani 1798 kohtus Šveitsi riikide nõukogu erinevates kohtades, kõige tihemini Lucerne'is, Zürichis, Badenis ja Frauenfeldis. Aastatel 1798–1803 oli valitsus korraga kolmes linnas: Aaraus, Lucerne'is ja Bernis. Aastatel 1815–1848 roteerus nõukogu linn iga kahe aasta tagant Zürichi, Berni ja Lucerne'i vahel. |
Taiwan | Taipei | 2 650 968 | Uus-Taipei | 3 916 451 | 1,48 | Mõlemad linnad asuvad Taipei-Keelungi linnastus, Taipeid ümbritseb Uus-Taipei, mis oli varem Taipei eeslinn. |
Tansaania | Dodoma | 324 347 | Dar es Salaam | 2 497 940 | 7,70 | Dar es Salaam oli pealinn aastani 1974. |
Trinidad ja Tobago | Port of Spain | 49 000 | Chaguanas | 67 400 | 1,37 | Mõlemad linnad kuuluvad samasse linnastusse. |
Türgi | Ankara | 5 150 072 | Istanbul | 14 377 018 | 3,4 | Istanbul oli aastatel 1453–1922 Osmanite riigi pealinn. |
Araabia Ühendemiraadid | Abu Dhabi | 896 751 | Dubai | 2 262 000 | 2,52 | Abu Dhabi on Araabia Ühendemiraatide suuruselt teine linn. |
Ameerika Ühendriigid | Washington | 705 749 | New York City | 8 398 748 | 12,72 | New York oli pealinn aastatel 1785–1790 ning riigi suurim linn aastast 1790 (napilt suurem Philadelphiast, mis oli pealinn aastatel 1790–1800). Philadelphia oli pealinn olemise ajal riigi suuruselt teine linn. Washington on riigi suuruselt kahekümnes linn, kuid Washingtoni linnastu on suuruselt kuues (2017. aastal hinnanguliselt 6 216 589 inimest). |
Vietnam | Hanoi | 6 500 000 | Ho Chi Minh | 7 123 340 | 1,1 | Ho Chi Minh, varasema nimega Saigon, oli enne Vietnami liitmist Lõuna-Vietnami pealinn. |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Decreto Supremo Nº1672" (PDF). doctoraedilicia.com. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. november 2021. Vaadatud 31. mai 2013.
- ↑ https://www.ottawamatters.com/remember-this/remember-this-queen-victoria-chooses-ottawa-1162999
- ↑ "Ten major cities' population up by 74pc". Vaadatud 6. september 2017.
- ↑ september 2017/page-3/detail-0 "Daily Mashriq". Daily Mashriq (urdu). Vaadatud 6. september 2017.
{{cite news}}
: kontrolli parameetri|url=
väärtust (juhend) - ↑ "District Wise Census Results Census 2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. august 2017.